Find in Library

<p>Artikli eesmärgiks on võrrelda Eestis elavate eestlaste ja venelaste suhtluskäitumist. Materjal põhineb üliõpilaste sotsiolingvistilistel küsitlustel.  Eelkõige keskendutakse <em>sina/teie</em> valikule, kuid vaadeldakse ka muid suhtluse aspekte, näiteks suhtluskäitumise erinevuste teadvustamist ja kolmanda isiku nimetamisvormi valikut.</p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.13</p><p><strong>References</strong></p><p>Borovkova, Olga 2002. Viisakuskood eesti ja vene keeles: pöördumised. Bakalaureusetöö. Käsikiri. Tartu Ülikool.</p> <p>Brown, Roger; Gilman, Albert 1960. The pronouns of power and solidarity. – Thomas A. Sebeok (Ed.). Style in Language. Cambridge, Mass.: MIT Press, 253–276.</p> <p>Brown, Penelope; Levinson, Stephen 1987. Politeness: Some Universals of Language Use. Cambridge: Cambridge University Press.</p> <p>Erelt, Mati 1990. Kõneleja ja kuulaja kaudse väljendamise võimalusi eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, 1, 35–39.</p> <p>Formanovskaja 1989 = Формановская, Н. И. 1989. Речевой этикет и культура общения. Москва: Высшая школа.</p> <p>Goborova, Maria 2007. Pöördumiste eripärad Tallinna eesti ja vene koolide õpilaste seas. Magistritöö. Käsikiri. Tartu ülikool.</p> <p>Kasper, Gabriele; Blum-Kulka, Shoshana (Eds.) 1993. Interlanguage Pragmatics. Oxford: Oxford University Press.<strong> </strong></p> <p>Keevallik, Leelo 1999. The use and abuse of singular and plural address forms in Estonian. – International Journal of the Sociology of Language, 139, 125–144. <a href="http://dx.doi.org/10.1515/ijsl.1999.139.125" target="_blank">http://dx.doi.org/10.1515/ijsl.1999.139.125</a></p> <p>Keevallik, Leelo 2004. Politeness in Estonia: a Matter of Fact style. – Leo Hickey (Ed.). Politeness in Europe. Clevedon, England: Multilingual matters, 203–217.</p> <p>Krongauz 2004 = Кронгауз М. А. 2004. Русский речевой этикет на рубеже веков. – Russian Linguistics, 28, 163–187.<em> </em></p> <p>Mills, Sara 2003. Gender and Politeness. Studies in Interactional Sociolinguistics. Cambridge: Cambridge Universtiy Press.</p> <p>Pajusalu, Renate; Vihman, Virve; Klaas, Birute; Pajusalu, Karl 2010. Forms of address across languages: Formal and informal second person pronoun usage among Estonia’s linguistic communities.  – Intercultural Pragmatics 1, 7, 75–101. <a href="http://dx.doi.org/10.1515/iprg.2010.004" target="_blank">http://dx.doi.org/10.1515/iprg.2010.004</a></p> <p>Puusepp, Olga 1999. <em>Sina </em>ja <em>teie </em>eesti ja vene keeles. Bakalaureusetöö. Tallinna Pedagoogiline Ülikool.</p> <p>Rathmayr, Renate 1999. Métadiscours et réalité linguistique: L’exemple de la politesse russe. – Pragmatics, 1, 9, 75–96.</p> <p>Rathmayr, Renate 2008. Intercultural aspects of new Russian politeness. – WU Online Papers in International Business Communication / Series One: Intercultural Communication and Language Learning, Nr. 4, February 2008.</p> <p>Vihalemm, Triin 1999. Group identity formation processes among Russian-speaking settlers of Estonia: a view from linguistic perspective. – Journal of Baltic Studies, 1, 30, 18–39. <a href="http://dx.doi.org/10.1080/01629779800000211" target="_blank">http://dx.doi.org/10.1080/01629779800000211</a></p> <p>Vogelberg, Krista 2002. Keelelise viisakuse mudelite mõnedest vaieldavatest aspektidest eesti, vene ja inglise keele võrdlevate uuringute valguses. – Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Tiit Hennoste, Haldur Õim (Toim.). Teoreetiline keeleteadus Eestis. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised, 4. Tartu, 297–312.</p> <p>Watts, Richard J. 2003. Politeness. Key Topics in Sociolinguistics. Cambridge: Cambridge University Press.</p>